Tere tulemast THE LAB!
See on meie loovuse mängumaa, kus saate avastada, kogeda ja katsetada. Proovige meie interaktiivset simulaatorit. Sukelduge erinevatesse helikeskkondadesse, kuulake, tutvuge helide ja akustika maailmaga.
Veetke mõnusalt aega ja lõhkuge ikka ka midagi!
Mis on heli? Laine? Vibreerivad õhuosakesed? Kas psühholoogiline või füüsiline kogemus? Noh, see on kõik need asjad ja palju muud. Uurige ja õppige, mis heli tegelikult on, ja kuulake erinevaid akustilisi nähtusi.
Kas suurepärane akustika suudab meid targemaks teha? Mis on ühist õpetajatel ja muruniidukitel? Ning miks inimesed kohvi juues häält tõstavad? Küsige vastuseid teaduselt ja saate teada, kuidas helid meie keha ja meelt mõjutavad.
Akustiliselt töötlemata klassiruumides peavad õpetajad tegema sama valju häält nagu kaubarong (80–85 dB), et neid üle keskmise (64 dB) mürataseme kuulda oleks.
See põhjustab häälehäireid. Kuigi õpetajad moodustavad vaid väikese protsendi kogu tööjõust, leitakse töötajate hääleprobleeme mõõtvates uuringutes pidevalt, et õpetajad on üleesindatud.
A-klassi helineeldur on näidanud, et see vähendab klassiruumi müra 10 dB võrra, vähendades tajutavat mürataset poole võrra. See tähendab, et keegi ei pea karjuma tõhusaks õpetamiseks, kuulmiseks, mõistmiseks ja õppimiseks.
(2400 osalejaga uuring viidi läbi 1 a jooksul)
SulgeTeadlased tegid murrangulise avastuse: suuremat osa klassiruumide mürast ei põhjusta lennukid, rongid ega autod, vaid õpilased ise õpitegevuste ajal.
A-klassi helineelduva lae paigaldamise järel oli tulemus oluliselt parem kui oodati. Lae teoreetilised neelduvusomadused olid 3 dB.
Kuid tegelik muutus oli klassiruumis olevate inimeste käitumises. Kuna kõigi jutt oli nüüd kuuldav ja arusaadav ilma selleks häält tõstmata, rääkisid õpilased ja õpetajad kohe vaiksemalt. Lausa 7 dB võrra vaiksemalt, mis langetas tajutavat müra 10 dB ehk poole võrra.
Uuringutest on selgunud, et klassiruumi müra vähendamisel on positiivne mõju meeleolule, stressitasemele ja mis kõige olulisem: õppimisvõimele.
SulgeKuidas müra meeleolu mõjutab
On üldiselt teada, et müra mõjutab meie võimet õppida ja aru saada. Kuid uuringutes on leitud, et see mõjutab ka meie meeleolu ja käitumist. Ühes uuringus mõõdeti, kui ärritunuks õpilased erineva järelkõlaajaga klassiruumides muutusid. Pikem järelkõlaaeg mõjutab kõne selgust ja tavaliselt peab siis häält tõstma, et end kuuldavaks teha. Kui üks inimene hakkab valjemini rääkima, teevad teised sama ja nii tõuseb müratase otsekui spiraali mööda.
Pikem järelkõlaaeg mõjustas selgelt õpilaste meeleolu ning samuti õpilaste ja õpetajate suhteid.
A-klassi helisummutusklass vähendab järelkõlaaega ja neelab helisid 3 dB võrra. Samuti on sellel positiivne mõju õpilaste käitumisele, vähema järelkõlaga kalduvad õpilased häält langetama 7 dB võrra. Kokku teeb see 10 dB, mis langetab tajutavat müra poole võrra.
Sellel on tõestatult positiivne mõju õpilaste meeleolule, stressitasemele ja õppimisvõimele.
Kui võrrelda “õigete” vastuste protsenti küsimusele “Klassikaaslased käituvad lärmakalt” (küsitakse siis, kui järelkõlaaeg on madal, keskmine või kõrge) näitab, et õpilased märkavad järelkõlaaja suurenedes mürarikkamat käitumist.
Sulge
Kui selgus, et 80% õpetajatest on müra tõttu stress, otsustasid teadlased välja selgitada, kas seda stressitaset saab vähendada, kui helikeskkonda parandada.
Samuti soovisid nad teada, kuidas klassiruumi müra õpetajaid ja õpilasi tegevuste ajal tegelikult mõjutab.
Kui klassiruumis on halb akustika, siis helid võimenduvad, kuna need põrkavad tagasi peegeldavatelt lagedelt ja seintelt. See tekitab taustamüra, mis moonutab kõnet. Selline keskkond tundub tunni (või päeva) edenedes üha stressirohkem.
- Dr Gerhart Tiesler
Akustilise töötlusega muutuvad haridusruumid pingevabamaks keskkonnaks, kus kõik tunnevad end rahulikumalt. Tulemus on nii väiksem müratase kui aeglasem pulss.
SulgeEt aru saada, mida klassiruumis räägitakse, peab kõnet olema üle taustamüra selgelt kuulda. Seda kõne ja müra suhet nimetatakse signaali-müra suhteks ning erinevust signaali ja müra vahel mõõdetakse detsibellides (dB).
Keskmine müratase ilma müraneeldumiseta klassiruumis on 64 dB, mistõttu on väga raske saavutada rahuldavat signaali-müra suhet 15–20 dB. Õpetaja peaks tegema sama valju häält kui muruniiduk (85 dB), et teda kuulda oleks.
On tõestatud, et A-klassi helineeldumine langetab müra klassiruumis 10 dB võrra, vähendades tajutavat mürataset poole võrra. See mõjutab positiivselt signaali-müra suhet ja kõne arusaadavust, muutes lihtsamaks rääkimise, kuulamise, arusaamise ja õppimise.
Kõne arusaadavuse uuringus leiti, et kuigi 15 dB võib pidada rahuldavaks signaali-müra suhteks vanemate laste jaoks (11-aastased), vajavad kõige väiksemad õppijad (6-aastased) signaali-müra suhet 20 dB, et kõne oleks piisavalt arusaadav.
Seetõttu on nooremad lapsed ja täiendavate kuulmisvajadustega lapsed haavatavad kuulajad, kes saavad kõige enam kasu akustilisest töötlusest, mis tõstab signaali-müra suhet ja teeb õpikeskkonna kõigile sealsetele lastele kättesaadavamaks.
SulgeOn lihtne mõista, et mürarohke klassiruum raskendab kuulmist, kuid uuringud on näidanud, et see raskendab ka mõtlemist.
Ühes uuringus lasti õpilastel teha standardiseeritud teste inglise keeles ja matemaatikas erineva müratasemega ruumides. Tulemused näitasid, et mürataseme suurendamine tasemeni, mis on tavalistes klassiruumides, langetas tulemusi mõlemas aines selgelt, suurem oli mõju inglise keelele.
Uuringus lasti samad testid teha ka hariduslike erivajadustega (HEV) lastel. Siia alla ei kuulu ainult kuulmislanguse, vaid ka tähelepanuprobleemidega lapsed ja need, kes ei õpi oma emakeeles.
Tulemused näitavad, et hariduslike erivajadustega lastele oli mõju suurem, võrreldes tavaliste õpilastega. Eriti juhul, kui müra ulatus tasemeni 65 dB.
Kahjuks on tavapärane müra ilma helineeldumiseta klassiruumides keskmiselt 64 dB, mistõttu hea helineeldumise vajadus on ilmselge. Seda nii õpilastele üldiselt, kuid mis ehk olulisemgi – et luua võrdne õpikeskkond, kus kõik õpilased saavad võimaluse hiilata.
Et lapsed kuuleksid häält selgelt ruumis, kus on taustamüra, peab hääl olema taustast palju valjem (umbes 15–20 dB valjem). Keskmine taustamüra enamikus akustilise töötluseta klassiruumides on 64 dB. See tähendab, et õpetaja peab tegema sama valju häält kui elektritrell (80–85 dB), et teda kuulda oleks.
See põhjustab häälevaevusi. Kui võrrelda õpetajate häälehäireid teiste elualade inimeste omadega, näitavad tulemused, et õpetajatel on häälega palju rohkem muresid kui mõne muu töö tegijatel. Ühes uuringus näiteks leiti, et 32% õpetajatest mainis probleeme häälega, samas kui mitteõpetajate grupis koges neid vaid 1%.
Samuti on õpetajate seas registreeritud ka palju rohkem häälekahjustusi. Teise uuringuga leiti, et 65% küsitletud õpetajatest mainisid hääleväsimise sümptomeid, võrreldes kõigest 2% mitteõpetajatest.
See näitab selgelt, et õpetajate hääled peavad tegema ületööd, et neid üle klassiruumi müra kuulda oleks. Õpetajate hääle tervist käsitlevate paljude uuringute põhjal ilmneb, et õpetajatel on vähemalt kaks korda suurem tõenäosus häälega seotud probleemide tekkeks kui teiste ametite pidajatel.
SulgePeaaegu kõik meist on seda nähtust kogenud. See juhtub siis, kui rühm inimesi vestleb mürarikkas keskkonnas nagu kohvik, pidu või klassiruum. Taustamüraga kokku puutudes muudavad inimesed tahtmatult oma kõneviisi – räägitakse valjemini, sagedamini ja intensiivsemalt. Kui üks inimene hakkab valjemini rääkima, teevad kõik teised sama ja nii tõuseb müratase otsekui spiraali mööda.
Seda efekti saab vähendada hea helineelduvusega. Uuringud on näidanud, et A-klassi helineelav lagi, mille teoreetiline summutav mõju on 3 dB, mõjutas õpilasi oma häält langetama 7 dB võrra. Kokku annab see 10 dB, mis langetab tajutavat müra poole võrra. See tagurpidikohviku efekti kutsutakse mõnikord raamatukogu efektiks.
Uuringutest selgub, et klassiruumi müra vähendamisel on positiivne mõju meeleolule, stressitasemele ja õppimisvõimele. Samuti väldib see häälehäireid ja soodustab kõne arusaadavust.
SulgeKlassiruumi suur müratase mõjutab negatiivselt õpilaste testitulemusi. Seda on näidanud paljud uuringud.
Ühes näites võrdlesid teadlased algkooliõpilaste testitulemusi kahes erinevas keskkonnas. Üks keskkond oli vaikse taustamüraga ja teine tavalise tegevuste sahinaga nagu enamikus klassiruumides ehk umbes 65 dB.
Selgus, et tüüpilisel klassiruumi müral on oluline mõju keeletestide ja kognitiivsete testide tulemustele.
Teises uuringus paranes õpilaste täpsus kõne tajumisel 35%, kui paigaldati A-klassi müraneelavad lae- ja seinapaneelid. Paigaldamine vähendas mürataset kuni 10 dB, vähendades tajutavat müra poole võrra.
„Akustiliselt töödeldud klassiruumides töötavad õpetajad ütlevad, et erinevus on tohutu. Nad ei pea karjuma, et neid kuulda oleks ja ka üldiselt on seal rahulikum, vaiksem ja pingevabam õhkkond.”
- Balgreeni algkooli õppealajuhataja preili Catherine Douglas
Sulge
