Müra vähendamine vastsündinute osakonnas
Enneaegsed lapsed puutuvad haiglas sageli kokku kahjustavalt suure mürakogusega. Põhja-Rootsis asuv Umeå ülikoolihaigla on hea näide teistsugusest lähenemisest.
„Enneaegsed lapsed oma areneva ajuga on valju müra suhtes eriti tundlikud. Sellele vaatamata tekib vastsündinute osakondades sageli rohkesti valju müra seadmete, alarmide ja täiskasvanute häälte tõttu. Veelgi enam: inkubaator vibreerib nagu trumm, võimendades väljastpoolt tulevaid helisid,“ selgitab dr Johannes van den Berg, vastsündinute õenduse spetsialist.
Vastsündinute osakonnad on mürarikkad paigad – ning kogu see müra jõuab otse tillukeste vastsündinute tundlikesse kõrvadesse. See põhjustab muudatusi nende südamerütmis ja vererõhus, mistõttu imikud ei maga nii rahulikult ning unustavad hingata, mis mõjutab hapnikuvarustust. Nende hapras seisundis võib see viia raskete tagajärgedeni nagu näiteks ajuverejooks.
Müraga kokkupuute kõige äärmuslikum näide on ilmselt enneaegsete laste transport kiirabisse õhuambulantsiga – kas helikopteri või lennukiga.
Kujutage ette meetri kaugusel olevat vana tolmuimejat.
„Nad puutuvad kokku müratasemega umbes 90 detsibelli. Kujuta ette, et sinu kõrvast meetri kaugusel on vana tolmuimeja – ja isegi see on ainult 80 detsibelli,“ ütleb Johannes van den Berg, tehes hetkeks pausi. „Transporditiimi täiskasvanud kannavad kõrvaklappidega kiivreid, kuid imiku kõrvad on inkubaatoris sageli täiesti kaitsmata.“
Uuringud on näidanud, et keskmine müratase vastsündinute osakonnas on palju kõrgem kui 45 detsibelli piir, mida soovitab Ameerika lastearstide akadeemia. Lastel, kes on olnud vastsündinute intensiivravi osakonnas, on püsiva kuulmiskahjustuse oht mitu korda suurem kui teistel lastel.
Umeå ülikoolihaigla vastsündinute intensiivravi osakond võttis seda tõsiasja 2010. aastal toimunud renoveerimisel arvesse. Uus osakond on ruumikas, hügieeniline ning enneaegsete laste jaoks märkimisväärselt helisõbralikum.
Vanas osakonnas oli tavaliselt 35-ruutmeetrises ruumis kolm kuni viis imikut koos vanematega, lisaks varustus ja häiresüsteemid. Meeles tuleb pidada ka seda, et sageli vestlesid vanemad omavahel üle toa. „Vana osakonna plekist lagi peegeldas helisid tagasi, suurendades niigi suurt mürataset veelgi,“ märgib Johannes van der Berg.
Uues osakonnas, mille pindala on 86 ruutmeetrit, mahutatakse iga imik ja tema pere sirmiga eraldatud alale. Lagi on mürasummutav akustiline lagi. Valehäireid andma kalduvad seadmed on eemaldatud ning ülejäänud varustus on paigutatud lapse kõrvadest võimalikult kaugele.
Administratiiv- ja ööbimisruumid paiknevad osakonnast nii kaugel kui võimalik. Ambulatoorsed patsiendid ja teised ei pea enam vastsündinute osakonnast mööda kõndima. Osakond on üle vaadanud ka oma protseduurid, ühendades imikute läbivaatuse ja ravi, et vähendada häirivaid mõjusid ning anda lapsele rohkem puhkust.
„Täheldame, et müratase meie osakonnas on märgatavalt vähenenud ning selle tulemusel on töötajad vähem stressis,“ ütleb Johannes van den Berg.
Vaata Johannes Van den Bergi loengut akustikast vastsündinute osakonnas:
Allikas: Dr Johannes Van den Berg
Tekst: Fredrik Sieradzki
Foto: Elin Ohlsson ja Johannes Van den Berg