Uus meetod avatud kontorite optimaalseks akustiliseks kujunduseks

Kui ehitises leiduvate ruumide akustikaomadused vajavad kindlaksmääramist, on traditsiooniliseks lahenduseks mõõtmiste sooritamine tühjas ruumis helimõõturi abil, et selgitada välja viis, kuidas ruum helile reageerib. Muuhulgas võidakse tähelepanu pöörata järelkõla kestusele, taustamürale või kõne arusaadavusele. See ruumi akustiline vastus on üheks teguriks, mis võib rahulolule akustikaga kaasa aidata. Samas ei ütle see midagi ruumi asustustiheduse või selles toimuvate tegevuste kohta – need tegurid aga mõjutavad intuitiivselt asukate rahulolu akustikaga.

„Kui alustate ülevaatust skaala teisest otsast ja kuulate, mida kontorite asukad oma kogemustest räägivad, saate hoopis teistsuguse ettekujutuse selle kohta, mis on hea ja mis ei ole,“ nendib Jack Harvie-Clark.

Rahulolu akustikaga kolm tugisammast

Parema ettekujutuse saamiseks tuleb üle vaadata ja määratleda rahulolu akustikaga kolm tugisammast:

1. Ruumi akustiline vastus.
2. Naabrused, tegevused ja kohapealne keskkond.
3. Inimesed, isiklikud eelistused ja kultuur.

„Tarvis on teada, kas inimesed töötavad peamiselt telefoni teel, individuaalselt või koostöös teistega kontoris. See on teiseks tugisambaks. Kuid kolmas tugisammas on kõige tähtsam. Soovimatu kõne kuulmine hajutab tähelepanu, kuid minu arvates on halvimaks mõjuks ärritus, mis tuleneb kontrolli puudumisest. Tundel, et suudad kontrollida olukorda, isegi kui otsustad seda mitte teha, on tohutu mõju. Tegevuspõhistes kontorites saavad inimesed äkitselt olukorra peremeesteks.“

Tegevuste kontekst

Apex on leiutanud meetodi, mis mõõdab erinevate tegevuste akustilist mõju läheduses asuvatele töökohtadele. See võtab arvesse ka tegevuste konteksti, mitte üksnes tegureid nagu vahemaa ja müratase.

„Kui puhkeala külgneb alaga, kus inimesed teevad tööd, häirib see tõenäoliselt rohkem kui nõupidamiskoht töölaudade läheduses. Põhjuseks on asjaolu, et inimesed vestlevad puhkealal pigem teemadel, mis pole tööga seotud. Niisugune jutt on keskenduda püüdvate inimeste jaoks tööalase vestlusega võrreldes märksa ärritavam. Teisalt võib kohtumisala, kus inimesed koostööd teevad, teiste inimeste vestluse suhtes märksa vähem tundlik olla ja toimida tõhusalt ka toekama mürakaitseta.“

Tundlikkus müra tekitamise vastu

Apex on määratlenud erinevat tüüpi alad ja seal tekkiva müra tasemed kombineeritult erinevat liiki tööde tundlikkusega müra suhtes. Meetod kasutab aktiivsuse indeksit iga ala tundlikkuse kirjeldamiseks. See võtab arvesse ka taustamüra taset, mis moodustub hoone sisseseadest põhjustatud mürast ja tegevuste taustamürast.

„Meie hinnangud selle kohta, kui palju kaitset eri liiki ruumid vajavad, põhinevad nende tundlikkusel müra suhtes muude ruumide tekitatud mürataset arvestades. Nõnda saame teada, millist mürakaitset erinevad alad vajavad. Me ei paku välja kindlaid projektlahendusi. Meetod ütleb meile vaid seda, millisel tasemel mürakaitset tarvis on.“

Jacki sõnul kasutavad oskuslikud sisekujundajad seda meetodit intuitiivselt.

„Nad mõtlevad esimese asjana kontori tsoonideks jagamisele, mürarikaste ja vaiksete alade paigutamisele kontori eri osadesse. Kuid kui protsess jõuab üksikasjadeni, kui erinevateks tegevusteks mõeldud alad üksteisele lähenevad, puudub neil meetod selle kirjeldamiseks, mida kaitseks müra eest tarvis on. Pealegi ei tea nad, kuidas põhjendada vajadust mürakaitse järele. See on üks põhjustest, miks me meetodi välja töötasime.“

Kontroll olukorra üle toob uue hingamise

Jack toob näite kontorist, mis kujundati ümber tegevuspõhiseks tööks. Samas ei muudetud mingil viisil valgustust, õhu kvaliteeti, temperatuuriolusid ega akustika taset. Apex viis läbi uuringu hinnangute kohta akustikale ruumis enne ja pärast ümberkujundamist. Ruumi tegelikud akustikaparameetrid jäid sisuliselt samaks. Ära mõõdeti ka valgustus ja temperatuuriolud.

„Inimesed kogesid füüsilist keskkonda võrratult paremana. Küsitlustes tõusis rahulolu valgustustingimustega 23 protsenti, temperatuurioludega 39 protsenti ja akustikakeskkonnaga 21 protsenti. Samas polnud füüsilisi tingimusi mingil viisil muudetud. Sellele vaatamata olid inimesed märksa enam rahul, sest kontori kujundus andis neile teatud kontrolli olukorra üle. Kontroll keskkonna üle muudab selle tajumist.”

Suurem tootlikkus optimeeritud akustika kaudu

Seega väidab Jack, et inimeste rahulolu akustikaga saab tõsta ka selle kaudu, kui anda neile valiku- ja kontrollivõimalus. Järgmiseks sammuks on helikeskkonna veelgi paremaks muutmine. Siin tulevad Jack ja tema kolleegid appi modelleerimisega selle täpseks kindlaksmääramiseks, kus ning millises ulatuses peaks parem mürakaitse optimeerima üldise helikeskkonna ja võimendama ühes sellega personali heaolu ning tootlikkust.

„Me teame, et organisatsiooni suurimaks kuluartikliks pole hoone ega kontori kujundus, vaid personal. Kui inimesi saab õnnelikumaks ja tootlikumaks muuta, on mäng küünlaid väärt.“

Ei keerukas ega kallis

Apexi meetod põhineb modelleerimisel, mitte mõõtmisel.

„Meie kasutame selleks ainult modelleerimist, isegi olemasolevas kontoris. Kui soovite teada mingite muudatuste mõjusid kontoris, mis on juba kasutusel, saab selleks kasutada ainult mudelipõhiseid kalkulatsioone. Mudelit on väga raske mõõtmistega korralikult vastavusse viia.“

Jacki sõnul pole meetod keerukas ega kallis rakendada.

„Ei, piisab teravast silmast,“ teatab Jack ja puhkeb naerma. „See pole kallim mis tahes muust nõustamisest akustika vallas. Sisuliselt on tegu mõtlemisega terviklikumal viisil, teisest vaatenurgast. Füüsilist akustikakeskkonda ei saa vaadelda lahus selles viibivate inimeste tegevustest.“

Tekst: Lars Wirtén

Allmärkus: Apexi meetodile viidatakse peatselt ilmuvas standardis ISO 22955 kui meetodile akustikanõuete kindlaksmääramiseks erinevate kasutustüüpidega alade vahel.

Lisateave Apexi meetodi kohta