Montserrati Kloostrikool

Col.legi Montserrat on hariduskeskus Barcelonas. Seda 1926. aastal avatud asutust juhib misjonäride ühendus Hijas de la Sagrada Familia de Nazaret ja seal õpib lapsi eelkoolist keskkooli lõpuni.

See asutus rajati, pidades silmas kvaliteetset õpetamist, täiuse saavutamist ja uuenduslikkust, ning see järgib isikupärastatud õppemudelit, kus õpilased töötavad rühmades, keskendudes indiviidi annetele ja dialoogile.

Esimesed sammud avatud plaaniga klassiruumi loomiseks

Kaheksa aastat tagasi tegi kool hoones mitu arhitektuurilist muudatust. See langes kokku uue metoodika ja korralduse tutvustamisega ning õpetajate rolli muutmisega, luues uutmoodi ruumi ja uue tööviisi.

2014. aastal läks kool üle traditsioonilisest klassiruumide jaotusest avatumale jaotusele, tänu millele on võimalik samas ruumis teha mitmesuguseid tegevusi: rühmatööd, korraldada arutelusid ja jagada selgitusi, teha ettekandeid või pidada seminare, kus osa inimestest räägib ja teine osa kuulab. Uus töödünaamika eeldas ka palju paremat akustikat klassiruumis.

„Rühmades töötades peavad õpilased üksteist selgelt kuulma, samuti peavad nad kuulma õpetajat. Iga klass peab kohanema teistsuguse õpetamisstiiliga. Hea akustika muudab lihtsamaks töötamise väikestes rühmades ja parandab õpilaste võimet keskenduda õpetajale ning kuulata videoid,” ütleb María Marta Molina, eel- ja põhikooliosa juhataja. 

„Arhitektuuri täiustamist plaanides pöörasime rohkem tähelepanu ka kuulmisulatusele. Õpilane on meie tähelepanu keskmes, nii et meie jaoks oli oluline, et muudatused hõlmaksid ka paremat akustikat,” lisab María Marta Molina.

Uus õpilasprofiil

Kool ei ürita tagada vaid seda, et õpilane suudaks keskenduda; otsitakse võimalusi ka koos töötamiseks läbi dünaamilise õpetamise, mis erineb täielikult traditsioonilisest õpetamisviisist. Selleks peavad nii õpilane kui ka õpetaja suutma rääkida häält tõstmata ja nende ümber vestlevad rühmad ei tohi neid segada. Hiljutised uuringud on näidanud, et põhikooli viimastel aastatel kannatavad 30 kuni 40 protsenti lastest kuulmiskahjustuste all, mis muudab nende jaoks kehvades akustilistes tingimustes õppimise veelgi raskemaks. Hea akustika on seega väga vajalik.

Hea akustika vajadus eri ruumides

Haridusasutuse akustika ei mõjuta ainult klassiruume. Hea akustika tagab soodsama keskkonna ka muudes ühisruumides, näiteks koridorides, sööklas, muusikaklassis või spordisaalis. Parimate tulemuste tagamiseks ja Euroopa määruste järgimiseks otsustas kool kasutada lahendust sööklas ning seejärel kahes suuremas klassiruumis. Nad kasutasid heade heli neelavate omadustega lae- ja seinapaneele, et luua parim võimalik õpikeskkond selle uue õppemudeli jaoks ning muuta olukord paremaks kuulmiskahjustusega inimeste jaoks.

Madala sagedusega heli neeldumine aitas saavutada edu

Värskenduse projektijuht oli Jens Guldbaek, arhitekt ja hariduskeskkonna nõustaja ettevõttest LOOP.bz.
„Kuigi helikeskkond paranes märgatavalt, leidsime, et klassiruumis olevast suurest õpilaste arvust tingituna on helitasemed ikkagi kõrgemad kui eksperdid ootaksid. Meil oli kindel eesmärk muuta õpikeskkond veel paremaks,” ütleb Jens Guldbaek. „Läksime veel kaugemale, kasutades madala sagedusega heli neeldumist niisugusel määral, mida meie teada pole varem tehtud.” 

Jens Guldbaeki kogemus ja intuitsioon olid õiged. „See toimis ja me tõesti usume, et madala sagedusega heli neeldumist on vaja kasutada rohkem. See loob rääkimiseks ja kuulamiseks loomulikuma kõlaga keskkonna. Madalate sageduste juures ei ole tegelikult võimalik liiga palju heli neelata. Enamikus seda tüüpi hoonetes madala sagedusega heli tegelikult võimendatakse, mistõttu on need vestlemiseks väga halvad keskkonnad.”

Müra klassiruumis põhjustab stressi

Tavalises klassiruumis on sageli palju seal olevatest seadmetest, häältest või mööblist tekitatud müra. Nii õpetajad kui ka õpilased kannatavad mitmesuguste müraga seotud probleemide käes. Mõni õpetaja tunneb stressi, mõni kurnatust, mõni võib isegi hääle kaotada.

„Raske on keskenduda, kui ruum mahutab 72 õpilast. Ilma selle arhitektuurilise muudatuseta oleks meie plaanitud mitmeotstarbeline ruum olnud töötamiseks võimatu. Meil oli kaks takistust: akustika oli kehv, mis tähendas, et keskenduda oli väga raske, ja helitase oli väga kõrge, mis mõjutas meie tööviisi,” ütleb Juan Linares, tehnoloogiaõpetaja.

„Pärast (akustilist) värskendamist märkasime palju muutusi: õpetajad ei kasutanud enam mikrofoni, mis heli moonutas. Nüüd pole peaaegu vajadustki häält tõsta ja me saame panna ühte klassi töötama eri rühmad, nii et õpetaja räägib ja osa õpilastest kuulavad, ülejäänud töötavad aga rühmas. Õpilaste arvates on nüüd infost lihtsam aru saada, sest nad ei pea enam nii palju vaeva nägema, et seda kuulda,” lisab ta.

Ka õpilased märkavad erinevust. „Me keskendume paremini ja meie töö on parem,” märgib Jordi Sabé Santacana, keskkooliõpilane. 

Claudia Fernández Arévalo, samuti keskkooliõpilane, mainib: „Varem heli kandis, nüüd saame keskenduda oma rühmale ega kuule teisi rühmasid. Keskkond on palju meeldivam ja heli on selgem.”

„Kui õpetaja või õpilane saab midagi selgitada häält tõstmata, siis teda kuulavad inimesed reageerivad sellele kohe paremini,” ütleb Juan Linares.

Akustika on õpetaja parim sõber

See lahendus on loonud klassiruumidesse uue dünaamika. See on kaasa toonud muutuse ja tänu sellele saab kool keskenduda kõige tähtsama eesmärgi saavutamisele: muuta õppimiskogemuse keskmeks õpilase. María Marta kinnitab seda: „Need elemendid on kindlasti aidanud meil saavutada kvaliteedi, mida taotlesime ka esimese värskendusega, ja me tahame kahtlemata seda korrata ka teistes klassiruumides. Oluline on mõista, et ka akustika on väga oluline ja sellega on võimalik midagi peale hakata.”      

Tekst: Lourdes Redondo Bacaicoa
Fotod: Pablo Cueva Junghanns