Parem akustika muutis Signe elu

„See on Signe elu täielikult muutnud”, ütleb tema ema, Gitte Nyrup Mogensen, ja Signe, kelle õpitulemused on paranenud ja kes naudib kooliskäimist rohkem, nõustub.

Signe Nyrup Mogensen on 14-aastane ja ta sündis kuulmispuudega. Tema puue liigitatakse keskmise astme puudeks ja kõige rohkem probleeme valmistavad talle kõrgemad helid. „Ilma kuuldeaparaadita on mu kuulmine väga halb,” ütleb ta.

Signe kasutab kuuldeaparaati mõlemas kõrvas, aga see ei tähenda, et ta alati hästi kuuleb. „Varem valmistas müra klassiruumis mulle probleeme. Ma ei suutnud keskenduda ja mul oli raske jälgida, mida õpetaja rääkis.”

Kõne ja kuulmise õpetaja märkas samu probleeme, millest Signe vanemad olid kooliga juba rääkinud: tal oli raskusi tunnis jälgimisega ja väljaspool klassiruumi tal tavapärane sotsiaalne elu puudus. Signe lihtsalt ei tahtnud koolis käia. 

Elu muutvad meetmed

Kasutusele võetud meetmed on toonud Signe ellu suuri muutusi. Kõne ja kuulmise õpetaja pöördus Thorning Skole koolidirektori Lone Stig Anderseni poole, et arutada, mida oleks võimalik neil ette võtta. Seda ühtluskooli on oluliselt laiendatud ja seal pakutakse kohustuslikku haridust kõikidele õpilastele, muuhulgas erivajadustega õpilastele. Kooli vanim osa pärineb 1960. aastatest.

„Lagede vana disain muutis heli kiledaks. Mahakukkunud pastakas suutis tekitada jubedat lärmi,” ütles Lone Stig Andersen. „Olen varemgi kuulmispuudega õpilastega töötanud ja ma teadsin, et akustika on kehv. Kui ma taipasin, kuidas see Signet mõjutab, tahtsin asjale lahenduse leida.” 

Kohalik haridusamet ja omavalitsusüksuse kinnisvarahaldusosakond pakkus täielikku tuge ja nii sündis projekt, mille eesmärk oli parandada kooli akustikat ja lisada uued kuulmisabiseadmed. 

Paremad õpitulemused

Signe peamise klassiruumi seintele ja uude lakke paigaldati müra neelav materjal, mis aitab kontrollida müra ning kõrvaldab kaja. Hiljem paigaldati sama materjal kõrval olevasse klassiruumi.

Klassidesse pandi ka mikrofonid, mis võimendasid Signe kuuldeaparaadiga kinni püütavat heli. Mikrofoni rääkimine on nüüd täiesti normaalne. Näiteks paigaldati kõlarisüsteem, mis võimendab filmide näitamisel helirada.

Signe ema Gitte kinnitab, et tema tütre jaoks on asjad hakanud minema palju paremini. Tal on palju lihtsam tundides toimuvat jälgida ja ta mõistab, mida klassiruumis räägitakse. „Varem olid Signe õpitulemused alla keskmise, aga nüüd on üle keskmise. Ta on isegi saanud klassi parimaid tulemusi. Nüüd ta tahab koolis käia. See on uskumatu muutus!”

Signe kogeb kõige suuremat muutust keeletundides. „Inglise keele tunnid on nii palju paremad. Aga ma saan palju rohkem aru ka teistest ainetest, kus on palju vestlemist,” ütleb ta. 

Rohkem mõistmist

Boonusena saavad kooli õpetajad ja ka õpilased nüüd paremini aru, milliseid probleeme kuulmispuue põhjustab. Mikrofonide kasutamisest on saanud uus normaalsus, aga ühtlasi suhtuvad õpilased palju kaastundlikumalt oma sõprade raskustesse.

„Rühmatööd sujuvad nüüd palju paremini, isegi kui me mikrofone ei kasuta. Teised õpilased on õppinud rääkima ükshaaval, olema rahulikumad ja häält mitte tõstma,” ütleb Signe.

Sellest mõistmisest on kasu ka väljaspool klassiruumi. Nüüd saab Signe vahetundidel ja muude tegevuste ajal sõpradega rohkem suhelda. „Signel oli raske sõpru leida ja mul on sellest väga kahju,” ütleb direktor Lone Stig Andersen. „Ta ei saanud osaleda vestlustes ja kõndis pigem rühma juurest ära. Nüüd on ta palju enesekindlam.” 

Uus energia

Kuna Signe koolipäevad on muutunud paremaks, on kvaliteetsem ka tema vaba aeg. „Hea on see, et ma ei tunne koolist koju tulles pidevalt väsimust või peavalu,” ütleb ta.

Ka tema vanemad on seda muutust märganud ja jõudnud järeldusele, et pingevabam kool annab koolijärgseks ajaks rohkem energiat. Signe isa Jesper Nyrup Mogensen ütles: „Signel on rohkem energiat kodutööde tegemiseks. Ja ta teab, milliseid kodutöid teha tuleb. Varem pidime sageli võtma ühendust kooliga, kuna Signe ei olnud kodutööks antavaid juhiseid kuulnud või neist aru saanud.”

Direktor Lone Stig Andersen on väga rõõmus, et tema õpilane on nii palju edasi arenenud. „Ma olen nii rõõmus, et Signel läheb nüüd koolis hästi. Aga mis veel tähtsam – ta naudib koolis käimist, tal on palju parem seltsielu ja ta suhtleb teiste õpilastega rohkem.” 

Võidukas idee

Nagu sellest üksi ei piisaks, on paranenud ka klassi ülejäänud õpilaste tulemused. „Kõiki õpilasi testiti enne esimest renoveerimist paar aastat tagasi. Pärast uuendusi tehti testid paljudes ainetes. Tulemused on näidanud, et kogu klassi tulemused on paranenud. Tänu paremale akustikale suudavad õpilased paremini keskenduda. Koolidirektorina olen ma selle üle väga rõõmus.”

Järgmisel aastal on kavas veel renoveerimistöid ja Lone Stig Andersenil pole kahtlustki, millele keskenduma peaks:

„Rohkem valdkondi tuleb kohandada Signe vajaduste järgi ja parandada tuleb akustikat üldiselt. See projekt on meie silmad avanud. Oleme aru saanud, kui oluline on hea akustika. See on midagi, millest saavad kasu kõik lapsed kõikides koolides.”

Tekst: Mia Ising

Fotod: Joakim Lindhé