Kontoritöötajatel 15% vähem kognitiivset stressi (vastavalt elulisele uuringule)

           

Ecophon ja Stressi Uurimise Instituut Stockholmis viisid läbi ainulaadse elulise uurimuse kontorikeskkonas, et välja selgitada kuidas heli mõjutab inimesi avatud planeeringuga kontoris.

Eesmärk oli välja selgitada, kuidas lae omadused mõjutavad töötajate tervist, tööviljakust ja tajutud häirimist.

Tulemus oli selge - parem helikeskkond parandab märgatavalt tööviljakust:

  • üldine häirimine vähenenud kuni 16%;
  • lähedal olev häirimine vähenenud kuni 25%;
  • kaugemal olev häirimine vähenenud kuni 21%; 
  • kognitiivne stress vähenenud kuni 11%.

Kognitiivse stressi vähendamine viitab paranenud keskendumisvõimele, paraneb mälu ja otsuste tegemise võime ning on lihtsam mõleda selgelt. Ülal toodud numbrid põhinevad keskmiste tulemuste võrdlemisel.

Ainulaadne ülesehitus

Uurimise ülesehitus on ainulaadne, sest:

  • Tegemist on väliuurimusega, mis viiakse läbi elulises keskkonnas (enamus helikeskkonna uurimusi viiakse läbi kontrollitud tingimustes). Väliuurimus annab usutavamaid tulemusi, sest arvesatud on ka psüholoogiliste teguritega.*

  • Uurimuses kasutati samat kujundust ja hõlmas kahte erinevat kontrollrühma. Samu tulemusi tähendati mõlemas kontrollrühmas.


Uurimus koosnes 
kolmest etapist:

   

Uuringust

Uuring viidi läbi Sundbybergi Linnavalituse kahel korrusel (Stockholmi lähedal).

Korrused olid virtuaalselt identsed: sama ülesehitus, -mööbel ja sama arv töökohti, kus inimesed täidavad sarnaseid tööülesandeid.

Lakke olid paigaldatud helineeldurid, artikulatsiooniklassiga 190.

151 töötajat osales uurimuses.

   
     
 

Pilt: Sundbybergi kontor. 
Vaata lisa pilte
 

 

 

1. Helikeskkonna ettevalmistus

Nädalavahetusel enne uurimuse algust muudeti tööliste teadmata kahe korruse helikeskkonda:

  • 4. korrusel parandati olemasolevat head helikeskkonda, lisades helineeldureid seintele.
  • 5. korrusel vahetati pooled helineelduritest kõvapinnaliste helipeegeldavate paneelide vastu, millel oli madalam helineelamisvõime.

 

 
 

2. Vahetus hea ja kehva helikeskkonna vahel

Kolme nädala pärast vahetati korruste helikeskkonna tingimused omavahel. Töö tehti nädalavahetusel, kui töötajaid ei olnud kontoris.

  • 4. korrus, kus uuringu alguses oli juba hea helikeskkond, muudeti akustiliselt halvemaks - eemaldati seinaneeldurid ja lakke paigaldati kõvapinnalised helipeegeldavad paneelid.
  • 5. korrusel parandati helikeskkonda: paigaldati uuesti kvaliteetsed lae- ja seinaneeldurid.

 

 

3. Akustilise keskkonna taastamine

Kolme nädala järel muutsime akustilise keskkona tagasi järgnevalt:

  • 4. korrusel taastati hea helikeskkond.
  • 5. korrus muudeti tagasi halva helikeskkonnaga korruseks.
 


Mugavuskaugus

Töökeskkonna akustikat mõõdeti uurimise käigus mitu korda, mille läbiviimisel järgiti sertifikaadis ISO 3382-3 ettenähtud juhiseid. Nii saadi mõõtmistulemused töötajate mugavuskaugusest.

Uuring näitas, et avatud planeeringuga kontoris avaldab helikeskkond inimestele suurt mõju. Mugavuskaugust arvestades oli kõne levimise seisukohalt selgeid erinevusi:

 

Mugavsukaugus paranes 35% võrra korrusel, kus oli parem akustika.

 

 

Häirimise tajumine üldiselt

Paranenud helikeskkond näitas märgatavat vähenemist üldise häirimise tajumises. Mõlemal korrusel täheldati sama tulemust.

Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.

 = 4. korrus  = 5. korrus

 
Häirimise tase

Katseperiood

Häirimise tajumine (lähedal)

Uurimus näitas paranenud helikeskkonnas märgatavat vähenemist lähedal oleva häirimise tajumises. Mõlemal korrusel täheldati sama tulemust, kuigi tase erines.

Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.


 = 4. korrus   = 5. korrus 

 
Häirimise tase

Katseperiood

Häirimise tajumine (kaugel) 

Parananud helikeskkond vähendas märkimisväärselt kaugel oleva häirimise tajumist.

Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.


 = 4. korrus   = 5. korrus

   
Häirimise tase

Katseperiood

Tajutud kognitiivne stress

Uurimusest selgus ka, et paranenud helikeskkond vähendas märkimisväärselt kognitiivset stressi.

Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.


 = 4. korrus   = 5. korrus 

   
Häirimise tase

Katseperiood

Loe raportit siit

Uurimus viidi löbi Sundbybergi Linnavalitsuses 2014a. kevadel koostöös Stressi Uuringu Instituudiga (asukohaga Stockholmis), Aram Seddigh (PhD) juhtimisel. Uuringu tulemused on avalikustatud 2015a. septembris, väljaandes: "Journal of Environmental Psychology". Loe ja lae alla kogu raport aadressilt: www.sciencedirect.com

         
   

 

Stressi Uurimise Instituut on rahvusvaheline teadmuskeskus, mis keskendub stressireaktsioonile, unele ja tervisele.

Instituut on Stockholmi Ülikooli Sotsioloogia teaduskonna osa.

 

   

 




*Dr Nigel Oseland on maailma juhtivamaid töökeskkonna konsultante. Tema psühhoakustika alased uuringud näitavad, et psühholoogilstel faktoritel on suurem mõju kui helil endal.

Seetõttu tuleks helikeskkonda ja seda, kuidas avaldavad mõju läbiviidud muudatused ruumis, uurida elulises kontorikeskkonnas. 

Vastasel juhul riskitakse uurimuse läbiviimisel asjaoluga, et uurimusest võivad puududa tegurid, mis avaldavad suurimat mõju.