Kontoritöötajatel 15% vähem kognitiivset stressi (vastavalt elulisele uuringule)
Ecophon ja Stressi Uurimise Instituut Stockholmis viisid läbi ainulaadse elulise uurimuse kontorikeskkonas, et välja selgitada kuidas heli mõjutab inimesi avatud planeeringuga kontoris. Eesmärk oli välja selgitada, kuidas lae omadused mõjutavad töötajate tervist, tööviljakust ja tajutud häirimist. Tulemus oli selge - parem helikeskkond parandab märgatavalt tööviljakust:
Kognitiivse stressi vähendamine viitab paranenud keskendumisvõimele, paraneb mälu ja otsuste tegemise võime ning on lihtsam mõleda selgelt. Ülal toodud numbrid põhinevad keskmiste tulemuste võrdlemisel. Ainulaadne ülesehitusUurimise ülesehitus on ainulaadne, sest:
|
Uuringust Uuring viidi läbi Sundbybergi Linnavalituse kahel korrusel (Stockholmi lähedal). Korrused olid virtuaalselt identsed: sama ülesehitus, -mööbel ja sama arv töökohti, kus inimesed täidavad sarnaseid tööülesandeid. Lakke olid paigaldatud helineeldurid, artikulatsiooniklassiga 190. 151 töötajat osales uurimuses. |
||||
Pilt: Sundbybergi kontor.
|
1. Helikeskkonna ettevalmistusNädalavahetusel enne uurimuse algust muudeti tööliste teadmata kahe korruse helikeskkonda:
|
||
2. Vahetus hea ja kehva helikeskkonna vahelKolme nädala pärast vahetati korruste helikeskkonna tingimused omavahel. Töö tehti nädalavahetusel, kui töötajaid ei olnud kontoris.
|
||
3. Akustilise keskkonna taastamineKolme nädala järel muutsime akustilise keskkona tagasi järgnevalt:
|
Mugavuskaugus
Töökeskkonna akustikat mõõdeti uurimise käigus mitu korda, mille läbiviimisel järgiti sertifikaadis ISO 3382-3 ettenähtud juhiseid. Nii saadi mõõtmistulemused töötajate mugavuskaugusest.
Uuring näitas, et avatud planeeringuga kontoris avaldab helikeskkond inimestele suurt mõju. Mugavuskaugust arvestades oli kõne levimise seisukohalt selgeid erinevusi:
Mugavsukaugus paranes 35% võrra korrusel, kus oli parem akustika.
Häirimise tajumine üldiseltParanenud helikeskkond näitas märgatavat vähenemist üldise häirimise tajumises. Mõlemal korrusel täheldati sama tulemust. Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda. |
Häirimise tase Katseperiood |
|
Häirimise tajumine (lähedal)Uurimus näitas paranenud helikeskkonnas märgatavat vähenemist lähedal oleva häirimise tajumises. Mõlemal korrusel täheldati sama tulemust, kuigi tase erines. Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.
|
Häirimise tase Katseperiood |
|
Häirimise tajumine (kaugel)Parananud helikeskkond vähendas märkimisväärselt kaugel oleva häirimise tajumist. Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.
|
Häirimise tase Katseperiood |
|
Tajutud kognitiivne stressUurimusest selgus ka, et paranenud helikeskkond vähendas märkimisväärselt kognitiivset stressi. Keskmine sammas (T2) näitab paranenud ja halvemaks muutunud helikeskkonda.
|
Häirimise tase Katseperiood |
Loe raportit siitUurimus viidi löbi Sundbybergi Linnavalitsuses 2014a. kevadel koostöös Stressi Uuringu Instituudiga (asukohaga Stockholmis), Aram Seddigh (PhD) juhtimisel. Uuringu tulemused on avalikustatud 2015a. septembris, väljaandes: "Journal of Environmental Psychology". Loe ja lae alla kogu raport aadressilt: www.sciencedirect.com |
|||||
Stressi Uurimise Instituut on rahvusvaheline teadmuskeskus, mis keskendub stressireaktsioonile, unele ja tervisele. Instituut on Stockholmi Ülikooli Sotsioloogia teaduskonna osa.
|
*Dr Nigel Oseland on maailma juhtivamaid töökeskkonna konsultante. Tema psühhoakustika alased uuringud näitavad, et psühholoogilstel faktoritel on suurem mõju kui helil endal.
Seetõttu tuleks helikeskkonda ja seda, kuidas avaldavad mõju läbiviidud muudatused ruumis, uurida elulises kontorikeskkonnas.
Vastasel juhul riskitakse uurimuse läbiviimisel asjaoluga, et uurimusest võivad puududa tegurid, mis avaldavad suurimat mõju.