Läige ja valgushajuvus
Läige
Pinna läike mõõtmine on veel üks viis pinna iseloomustamiseks. See väärtus on alati seotud teatava nurgaga (nt 20°, 60° või 85°) ning ei kajasta seda, kui ühtlaselt peegeldunud valgus ruumis jaotub. Läike väärtus jääb vahemikku 0 kuni 100, kus – enamiku sellekohaste standardite (s.o ISO 2813, ASTM D 523 ja DIN 67530) kohaselt – viitab väärtus alla 10 vähesele läikele, 10−70 keskmisele läikele ning väärtus üle 70 tugevale läikele.
Valgushajuvus
Valgushajuvus (kuidas valgus jaotub) võib ruumi eri pindadelt ja objektidelt lähtuvat pimestust tunduvalt vähendada. Mida hajusamalt ja ühtlasemalt valgus jaotub, seda paremini on pimestamine ennetatud. Valgushajuvust määratakse hajunud peegeldunud valguse hulga suhtena kogu peegeldunud valguse hulgasse. DIN 5036 mõõtmistulemuste kohaselt tagavad heledas toonis laeplaadid üle 99% valgushajuvuse, mis tähendab, et peaaegu kogu peegeldunud valgust võib käsitada hajunud valgusena.
 |
 |
 |
||
| 1. Peegeldus erksalt poleeritud metallpinnalt või peeglilt, ilma hajuvuseta. | 2. Peegeldus keskmise valgushajuvusega pinnalt tekitab teatavate nurkade all pimestust. | 3. Tugevalt hajunud peegeldus hoiab pimestuse ära. |
Helkpeegelduse koefitsient
Üldkasutatavad näitajad (valguspeegelduvus ja valgushajuvus) ei suuda kirjeldada laepinna omadusi terviklikult. Helkpeegelduse koefitsient aitab selle kirjelduse lõpule viia. See tegur tuleneb meetodist, mis töötati välja selleks, et mõõta sõiduteele kantavaid joonmärgiseid ehk kui suur hulk valgust peegeldub nendelt juhini tagasi, kui auto sõidab sisselülitatud tuledega pimedal teel. Seda kirjeldab standard EN 1436.
Olukorda kujutab paremal olev pilt. Kui pöörata see olukord aga teistpidi (vt allpool esitatud pilti), võime kasutada sedasama standardit ka laepinnal täheldatavate valgusnähtuste kirjeldamiseks ehk millegi sellise kirjeldamiseks, mida me nägime ka varem, kuid mida me pole seni mõõtnud ega kindlaks määranud. Helkpeegelduse koefitsiendi ühik on mcd*m-2lx-1. Seda tüüpi värvitud pinnal mõõdetud väärtused ulatuvad 0-st 120-ni, kus madal tase tähendab väärtust alla 50, kõrge tase väärtust üle 70 ning optimaalne väärtus on 60 ümber.
 |
 |
|
|
Valgus tuleb teie tagant |
Valgus tuleb teie eest |
|
Helkpeegelduse koefitsient kohandatuna laepinnaleÜlemine vasakpoolne joonis näitab, kuidas helkpeegelduse koefitsiendi määramise meetod on kohandatud ruumi laele, kuhu valgus langeb väikese nurga all. Need kaks ülal esitatud joonist näitavad, kuidas vaatleja sissetuleva valguse suhtes asub, kui ta laepinnale vaatab. Kui pinna helkpeegelduse koefitsient on väike (< 60), paistab pind vasakpoolsel joonisel tumedam kui parempoolsel, kus peegeldunud valgus ilmneb pimestajana. Kui pinna helkpeegelduse koefitsient on suur (> 60), paistab pind vasakpoolsel joonisel väga hele, ent kui vaadata pinnale teise nurga alt (paremalt), paistab see tumedana. Mõlemas olukorras − nii suure kui ka väikese helkpeegelduse koefitsiendi puhul − paistab laepind väga erinevalt, kui ruumis ringi liikuda. Ent kui pinna helkpeegelduse koefitsient on optimaalne (ligikaudu 60), on tagasipeegelduva valguse hulk neelduva valguse hulgaga tasakaalus − ning pind paistab mõlemal joonisel ühesugune.
Optimaalne helkpeegelduse koefitsent Väike helkpeegelduse koefitsent Teine optimaalse või kõrge helkpeegelduse koefitsiendi puhul ilmnev eelis on see, et pind ei poogi endale väljastpoolt ega seintelt võõraid värve külge, vaid ta on visuaalselt terviklik. |
||
