Avatud planeeringuga ruum on näide ruumikujundusest, kus peale järelkõla kestuse tuleks arvestada kirjeldajatega, mis lähtuvad ruumi geomeetrilisest kujust ja mis võivad anda akustikalahenduse loomiseks suuniseid. Avatud planeeringuga ruumi puhul on keskne küsimus see, kuidas akustiline planeering mõjutab ruumis heli edasikandumist ja seega akustilist mugavust.
Peamine akustilise segamise allikas avatud planeeringuga ruumis on tavaliselt kõne. Seepärast on tähtis, et inimesed, kes peavad omavahel suhtlema, istuksid üksteisele lähedal, samal ajal kui eri töörühmad oleksid piisavalt eraldatud, et nad üksteist ei segaks.
Avatud planeeringuga ruumi akustilisel planeerimisel tuleb arvesse võtta hulk tegureid, nagu näiteks:
-
töökohtade paigutus
-
neelava lae valik
-
sisustuselementide disain (mööbel, vahesirmid, seinaneeldurid)
-
vaiksed tööalad
-
põrandapind
-
töömeetodid ja tehniline abi
-
taustmüra
Heli edasikandumise iseloomustamiseks on olemas kirjeldajad, mis näitavad, kui palju heli väheneb, kui kaugus suureneb kaks korda. Kirjeldaja DL2 , mida mõõdetakse detsibellides, näitab heli edasikandumise kõvera kallet. Teine kirjeldaja, mida märgitakse tähisega DLf ja mida samuti mõõdetakse detsibellides, näitab, kuidas helitase teataval kaugusel käitub võrreldes helitasemega samal kaugusel olevas vabas heliväljas, st väljas, kus ei ole peegeldavaid objekte. Kui suurendada DL2 väärtust ja vähendada samal ajal DLf-i väärtust, siis on kaugus kohani, kus helitase ei ole enam häiriv (kõrvalejuhtiv), väiksem.
DL2
DLf
Artikulatsiooniklass
Peale selle, et heli neelav lagi langetab helitaset ja kiirendab kauguse suurenedes toimuvat helitaseme alanemist, parandab selline lagi ka vahesirmide ja muude sirmina toimivate sisustuselementide funktsionaalsust. Astet, mil määral lagi parandab sirmide toimet, iseloomustab artikulatsiooniklassi (AC) väärtus. AC väärtus määratakse standardi ASTM E 1110 (2001) järgi. Bürooruumi lae puhul peab AC väärtus olema vähemalt 180.