Helineeldumisklassid

Siin väljaandes esitatud neeldumisdiagrammid kajastavad praktilist neeldumistegurit α_p rahvusvahelise standardi EN ISO 11654 järgi. Samas standardis on määratletud ka helineeldumise üksikväärtus α_w ja helineeldumisklassid, mis on antud selles väljaandes tutvustatavatele toodetele.

1. Neeldumisklasss A 2. Neeldumisklass B 3. Neeldumisklass C 4. Neeldumisklass D 5. Neeldumisklass E 6. Klassifitseerimata 7. Sagedus Hz 8. αp Praktiline neeldumistegur

Neeldumisklassid on tähistatud tähtedega A–E, kus neeldumisklassi A puhul on heli neeldumine kõige suurem. Iga konkreetse neeldumisklassi jaoks peab alati olema märgitud konkreetse süsteemi kogukõrgus (overall depth of system – o.d.s.).

Standard ASTM C 423 määratleb kaks üksikväärtust: müravähendustegur (Noise Reduction Coefficient – NRC) ja keskmine helineeldumine (Sound Absorption Average – SAA). Mõlemad väärtused arvutatakse sagedusvahemike (vastavalt 250–2000 Hz ja 200–2500 Hz) keskmisena.

1. Ruumi pindala
2. Süsteemi kogukõrgus (o.d.s.)
3. Helineeldur

Igat liiki helineeldumisväärtuste ja -kõverate juurde peab olema lisatud arv, mis näitab paigalduskõrgust (o.d.s.). Helineeldumise arvnäitajad ilma vastava väärtuseta on ebapiisavad ja neid ei saa võrdlemiseks kasutada.

Märkus: ülevärvimise korral märgitud neeldumistegurid vähenevad ja tulekindlusomadused halvenevad.